I'm gonna give all my secrets away

Nathaniel naasis laagrisse 24. juunil, 2020. aastal - peaaegu aasta hiljem peale seda, kui oli lahkunud. Ta lootis siiralt, et Rhea veel on laagris ja et ta elab endiselt seitsmendas majas, sest vastasel juhul ei teaks ta, kust neidist leida. Rhea pärast oligi ta ju laagrisse tagasi tulnud. Neidisest eemal olemine oli talle ainult tõestanud, et Rhea oli tema jaoks üks ja ainus. Kas neiu veel tema vastu sama tundis? Oli ta vihane, et Nate oli järsku lahkunud ilma hüvasti jätmata ja sotsiaalmeedia vahendusel ka üsna vaikne olnud? Eks ta lootis, et Rhea laseb tal seda kõike selgitada, sest nüüd ta võis, enne pidi ta aga oma minevikku varjama. Mitte, et ta nüüd kõigile seda kuulutama läheks, kuid Rhea'd ta usaldas ja selle tõttu kavatses neiule ka tõtt rääkida ning teha kõike, et tema süda tagasi võita.

Nate oli üsna närvis ja selle tõttu pole omalt poolt isegi midagi kaasa võtnud - väljaarvatud lilled. Õrnroosad roosid, mis olid ilusasse kimpu sõlmitud. Kuid süüa ega juua ta ei kavatsenud võtta, sest ta ei teadnud, kas Rhea ta üldse uksestki sisse laseb. Ei jäänud muud üle kui proovida. Nathaniel ei vaevunud isegi oma asju lahti pakkima. Ta viskas asjad oma tuppa ära, kui oli võtmed kätte saanud, võttis kimpu näppude vahele ning kõndis mööda paadisilda seitsmenda maja juurde. Päike oli juba loojumas ja kaugelt oli juba näha, et laagri territooriumil liikus veel inimesi kui ka suples vees. Ta hingas sügavalt sisse ja välja, enne kui oma käe kõrgemale tõstis ja uksele mõned korrad koputas, jäädes siis ootama seda, kes ukse avab. Loodetavasti on see Rhea.

Nate lahkumine oli Rhea veidi rööpast välja löölun. Tegelikult rohkem kui veidi, kuid ta ei tahtnud seda teistele välja näidata. Kõik teadsid, et ükski Rhea suhetest ei püsi kaua ja neidis hakkas ka ise arvama, et armastus polegi tema jaoks. Naine üritas oma eluga kiiresti edasi minna ja mitte Nate peale mõelda, kuid see oli raske. Ükski teine pole talle niimoodi südamesse jäänud, kui on seda noormees. Miks peab küll tema armuelu nii õnnetu olema?
Umbes aasta hiljem tundis neidis, et asjad hakkavad vaikselt üle minema. Ta ei mõelnud noormehele enam nii palju, kuid samas tundis, et pole uueks suhteks veel valmis. Pigem võtta paar aastat enesearendamisele ja olla rahul üksinda, kui jälle murda oma süda.
Rhea istus oma voodil, nautides seda vaikust, mis majas üliharva esines, ja luges raamatut. Ta oli lugemisse nii süvenenud, et võpatas, kui keegi tema uksele koputas. Imelik, tema küll endale kedagi külla ei oodanud, äkki on Megan teda külastamas. Hübriid pani raamatu käest ja jalutas ukseni, et see avada. “Nate, sina..,” lausus Rhea üllatusega, kui nägi noormeest oma ukse taga. Kas mees on Arubal tõesti tagasi?

Nathaniel seisis ärevalt oma ekstüdruku ukse taga. Kui see uks viimaks avanes ja Rhea vastu vaatas, oli mees lausa sõnatu. Ta nägi endiselt sama ilus välja, kui mitte ilusamgi - kui see üldse sai võimalik olla. “Mina,” sõnas noormees, tema näole paratamatult naeratus tekkimas, kui neidist üle pika aja jälle näha sai. Rhea esmane reaktsioon oli leebe, aga seda oligi arvata, sest ilmselt tabas teda korralik šokk. “Ma olen tagasi,” teatas noormees. Tagasi sai ta olla nii umbes pooleks aastaks, sest siis kukub kahekümne esimene eluaasta ja surelikud peale seda enam laagrisse õpilastena ei oodatud. Eks Arubale võis ta ikka jääda, kuna oli ju ammu juba tegelikult oma elu peal ja ema juurde otseselt tagasi ei kiirustanud. “Palun, need on sulle,” lausus kutt peale lühikest vaikushetke ja ulatas Rheale roosikimbu. “Ma tean, et ma lahkusin väga järsku ja tõenäoliselt sa ei taha mind nähagi, aga… kas sa vähemalt lubaksid mul selgitada?” palus Nate seejärel oma armsate kutsikasilmadega, asudes kohe selle teema kallale, miks ta siia tulnud oli.

Rhea üllatus oli tõesti väga suur. Ta poleks kunagi uskunud, et Nate veel Arubal näeb. Niigi on tal varsti kukkumas vanus, mis ei luba tal enam õpilane edasi olla. Kui siis ainult õpetajana aga ei tea, kas Nate seda varianti kaaluks. “Näha on jaa,” vastas naine, olles endiselt hämmeldunud, kuid siiski võis tema hääles kuulda kerget sarkasmi. Kas Nate tuli korraks vaid siia? Miks ta üldse tagasi on? Kas ta kahetseb juhtunut? Nii palju küsimusi rändas tema peas, kuid ühelegi ei osanud ta ise vastata. Ehk kuuleb ta Nate enda käest seda. “Aitäh, aga miks?” suutis hübriid öelda, kui oli mehel lilled saanud. Tema poolt esitatud küsimus võis käia ukskoik mille kohta, kuid ta ei teadnud isegi, mida tapselt selle küsimusega mõtles. Mehe küsimuse peale naine noogutas ja astus ukse eest ära. Kui Nathaniel oli sisse astunud, liikus ta oma toa poole, eeldades, et mees talle järgneb. “Mida sa mulle rääkida tahtsid?”

Külm toon Rhea hääles vähendas Nate’i lootusi selle osas, et neist võiks midagi üldse kunagi veel saada. Aga see ei olnud mehe jaoks kindlasti mitte piisav, et alla anda - ta oli ju vaid Rhea pärast sinna laagrisse tagasi läinud. Miks ta oli Rheale lilled toonud - see oli küsimus, millele ta päris hästi vastata ei osanud ega olnud ka seda üldse oodanud. “Sest ma hoolin sinust,” vastas Nate, hakkamata lisama, et lootis ka sellega oma šansse suurendada. Noormees sisenes Rhea majja ning järgnes talle kuni nad neidise tuppa jõudsid. “Kõigepealt, ma tahan vabandust paluda sinu käest, et ma nii järsult lahkusin ja veel ilma hüvasti jätmata. Ma ei saanud ka sotsiaalmeedia vahendusel hästi ühendust hoida, sest vastasel juhul oleksin ohtu seadnud mitte ainult sinu, vaid terve selle laagri,” sõnas Nate. “Mul on üsna segane minevik ja on olnud sellest ajast, kui ma üldse oma elu mäletan. Kui ma väike olin, siis mina ja mu pere kolisime pidevalt. Ma olen elanud päris mitmes Euroopa riigis, Austraalias, Lõuna- kui ka Põhja-Ameerikas. Enne seda, kui ma laagrisse tulin, mu isa tapeti ja ma sain teada, et ta oli kuulunud maffiasse. Ta oli lasknud maffia endise liidri mõrvata, et ise juhiks tõusta, kuid endise liidri alluvad maksid kätte sellega, et panid mu isale kuuli pähe. Me saime infot, et nad tahavad meid järgmisena üles otsida ja selle tõttu mu ema kolis mu väikese õega Brasiiliasse ning saatis mu siia laagrisse, arvates et mul on siin ohutu.” Lugu ei olnud sellega aga veel läbi. “Eelmisel aastal mu ema helistas ja ütles, et need tüübid ikka veel otsivad meid taga ja nad olid mu ema asukoha teada saanud. Selle tõttu ma lahkusin nii kiirelt kui võimalik, et politseiga koostööd teha. Nüüd, hiljuti politsei suutis kõik maffiaga seotud kriminaalid kinni püüda ja terveks eluks trellide taha panna. Me oleme nüüd vabad. Ma aitasin emal kolida tagasi Torontosse, mis on tema kodulinn, ja tulin ise siia,” rääkis ta. Nate astus mõned sammud Rheale lähemale, et tema soojad käed oma pihku võtta ja talle ülevalt alla otse silmadesse vaadata. “Ma tahan, et sa teaksid, et ma tulin tagasi laagrisse sinu pärast, sest ma endiselt tahan sinuga koos olla. Sa tead, ma ei saa laagris enam kaua olla, aga ma olen valmis Arubale edasi jääma. Sinu pärast.” Nüüd, kus ta oli viimaks oma jutu lõpuni rääkinud, jäi ta ootusäreva pilguga neidisele otsa vaatama.

Nate tundeavaldus sulatas Rhea südant, kuid ta ei tahtnud välja näidata, et ta mehest siiamaani väga hoolib. Siiski oli Nate talle haiget teinud ja neidis polnud kindel, kas suudab mehele andestada. Niigi on naise armuelu auklik ja valus olnud, eriti Arubal. Teda teatakse, kui tüdrukut, kes suudab korraldada kõige ägedamaid pidusid Arubal, kuid ka kui tüdrukut, kelle ükski suhe ei jää püsima.
Rhea istus voodile ja asus mehe selgitusi kuulama. Naine oli hämmingus, kui kuulis, et Nate isa oli kunagi maffiasse kuulunud ning siis tapetud. Kuidas see kõik sai võimalik olla? "Aga kuidas või miks nad sind otsisid? Kas.." ei suutnud hübriid oma mõtteid lõpetada kuna kõik tundus nii segane. "Miks sa mulle midagi ei rääkinud? Ma oleksin saanud sind aidata..," suutis ta öelda peale paari minutilist vaikust, olles jõudnud seedida kõike, mida Nate talle rääkis. Kindlasti oleks olnud mõni viis kuidas Rhea oleks suutnud meest ja tema perekonda aidata. Raha ja teatavaid tutvusi tal oli. Mis juhtub aga aastaid hiljem, kui kriminaalid peaksid kuidagi vanglast pääsema, kas võlur on siis uuesti ohus? Korraks suutis Scary unustada, miks ta mehe peale pahane oli ning ta uuris teda. Temas oli midagi uut, mis tegi teda vanemaks, elu kogenumaks, kuid samas näis ta jätkuvalt olevat see sama tüüp kellesse Rhea armunud oli."Ma ei tea Nate, ma ausalt ei tea," oli ainuke, mis hübriid öelda suutis ja suunas oma pilgu maha.

Nate mõistis, et ta oli Rheale korraga palju informatsiooni jaganud ja see võis neidise natuke segadusse ajada. Neiu küsimuse peale ta kehitas õhgu. “Neile vist ei piisanud sellest, et olid mu isa tapnud. Nad tahtsid oma liidri surma eest tervele perele kätte maksta ja seega sattusime nende järgmisteks sihtmärkideks,” vastas kutt. “See oli ainult aja küsimus, mil nad meid leiavad,” lisas ta. Nathaniel oli kogu selle aja teadlik olnud, et peab ühel hetkel laagrist lahkuma, aga ta ei teadnud, millal see hetk tulla võib. Eelmisel aastal tuli ja röövis temalt terve aasta, mil ta oleks võinud rahulikult laagris oma elu elada. Aga mis elu see on, kui peab pidevalt üle õla vaatama? Vähemalt enam ei pidanud. “Need mehed on ohtlikud, Rhea. Ma ei tahtnud kellegi teise elu ohtu seada, eriti sinu,” sõnas Nate. Ta teadis, et Rhea oleks püüdnud teda mingit moodi aidata, aga noormees ei tahtnud abi. Seega ta ka ei rääkinud. “Ma võin sulle mõtlemisaega anda. Ma ei eeldanudki, et sa kohe ära otsustad, kas tahad veel minuga koos olla või mitte,” arvas Nate ning lasi Rhea käed nüüd lahti. “Kuidas sul vahepeal läinud on?” uuris kutt. Nad olid rääkinud vaid temast, nüüd oli Nathanieli kord aga kuulda kuidas Rheal läinud on.